Tuesday, January 27, 2009

Naised ja areng





Pildil on ettevõtlikud daamid Lõuna-Aafrika Vabariigist (Foto: Kadri Aavik)


Kadri Aavik teeb ülevaate arengukoostööst naiste vaatepunktist.

Ehkki Eesti arengukoostöö eesmärkides on naiste õiguste kaitsmist kajastatud, pole praktikas veel piisavalt pingutatud.

Naised teevad ära kaks kolmandikku maailma töötundidest, toodavad poole maailma toidust, kuid teenivad ainult 10% maailma sissetulekutest ja omavad vähem kui 1% maailma varast. (Allikas: World Development Indicators, 1997, Womankind Worldwide)

Kaks kolmandikku maailma 876 miljonist kirjaoskamatust inimesest on naised ja kolm viiendikku 115 miljonist maailma lapsest, kes koolis ei käi, on tüdrukud. (Allikas: Gender equality and development: background information, UNESCO)

Vaid 15,6% kõigist maailma parlamendiliikmetest on naised. (Allikas: Gender equality and development: background information, UNESCO)

Lisaks sellele, et naistel on meestega võrreldes madalamad sissetulekud ja nad on vähem jõukad, on neil ka ebavõrdne juurdepääs põhilistele inimõigustele, poliitilise võimu juurde, tööturule, sotsiaalsetele teenustele ja loodusvaradele.
Kuigi sooline võrdõiguslikkus on Eesti arengukoostöö eesmärkides kajastatud, on probleemiks vahe kokkulepete ja praktilise tasandi vahel. Tundub, et reaalselt ei tehta piisavalt pingutusi soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi poole püüdlemisel. Välisministeeriumis küll juba pööratakse tähelepanu sellele, et stipendiumite ja toetusprogrammide saajate hulgas oleks võrdselt naisi ja mehi. See on kahtlemata oluline samm võrdõiguslikkuse edendamisel, kuid kindlasti mitte piisav, et antud eesmärki saavutada ja lubadusest kinni pidada.
Oluline on mõista, et projekt, mille sihtgrupiks on naised, ei pruugi tegelikkuses soolist võrdõiguslikkust edendada ega patriarhaalseid võimusuhteid arengukoostöö sihtgrupiks olevas ühiskonnas muuta, vaid võib isegi sellele vastu töötada. Arengukoostöö projektide planeerimisel ja rahastamisel peaks kindlasti jälgima, et projekti tegevused oleksid suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Näiteks võiks teha arengukoostöö projektide eelarvete analüüsi soolisest aspektist (gender budgeting). Sootundlikud eelarved ei tähenda mitte eraldi eelarveid naistele ja meestele, vaid tavaliste eelarvete analüüsi vastavalt sellele, kuidas ressursside paigutus mõjutab naisi ja mehi (erinevalt). Analüüsi tulemustest lähtuvalt saab ebavõrdselt paigutatud ressursse ümber jagada. Arenguprojektide soo-perspektiivist planeerimise, elluviimise ja hindamise puhul võib kasutada sellist abivahendit nagu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise nn. checklist, kus on kirjas küsimused, mida peaks iga arenguprojekti või –programmi puhul jälgima, selleks, et sooline võrdõiguslikkus oleks projektis tagatud kui eesmärk ja väärtus.

Hetkel, kui Eesti üldsus ja avalik arvamus ei ole veel jõudnud arusaamisele, miks on vaja soolist võrdõiguslikkust Eesti kontekstis ja mis kasu see tooks kogu meie ühiskonnale, on muidugi raske rääkida soolisest võrdõiguslikkusest arengukoostöös. Seega peab jätkama ka pingutusi soolise võrdõiguslikkuse poole püüdlemiseks Eesti ühiskonnas.

* * *
Vaata ka Välisministeeriumi veebilehe arengukoostöö alajaotust http://www.vm.ee/est/kat_425/ ja rahvusvahelist uurimust "Gender and Development Cooperation" http://www.igpn.net/publications.php
Foto Aserbaidžaani turult. (Foto: Kadri Aavik)


No comments: