Idee tekkis 2007. aastal, mis oli Eesti õpilasfirmadele olnud Euroopas väga edukas. Autasusid teeniti rahvusvahelistel laatadel ning Euroopa õpilasfirmade võistlustelt toodi taas II koht. Miks on Eesti õpilasfirmad teistest Ida-Euroopa õpilasfirmadest võistlustel edukamad?
Üks põhjus on kindlasti see, et Eesti hakkas Euroopa õpilasfirmade liikumises teistest varem osalema ning me kasutame teistelt riikidelt saadud oskusteavet oma õpilaste ja õpetajate juhendamisel. Teiseks jäävad Eesti väiksuse tõttu siin kergesti püsima kontaktid endiste õpilasfirma liikmetega. Pisikese kogukonna tunne toob noored tihti Junior Achievementi Arengufondi üritustele tagasi ning nad pakuvad uutele õpilasfirmadele oma abi. Ka on vilistlased mitmeid kordi käinud koolides õpilasfirma programmist rääkimas ning uusi noori sütitamas.
Nii tuli meil Moldova Junior Achievementi juhi Adelaga pikemaks jutuks see, miks Moldovas asjad nii hästi ei lähe ning üheskoos leidsime, et lisaks riigi majanduslikele raskustele, ei ole ettevõtlusharidus Moldovas pooltki nii populaarne kui Eestis. Kuigi ka Moldova on Junior Achievementi programme aastaid kasutanud, on nende levi väike. Organisatsioonil on raske (sageli isegi võimatu) leida raha õpilastele ja õpetajatele rahvusvahelistes üritustes osalemiseks. Ka oma maal on vähe tuntud mittetulundusorganisatsioonil keerukas saada toetajaid suurte ürituste organiseerimiseks. Ilma nendeta on aga nii vajalik tuntus raske tulema. Turgutamist vajab nii õpetajate kui ka õpilaste enesekindlus, mis on ettevõtluse (ja ka ettevõtlushariduse) edendamiseks äärmiselt oluline. Tegijatel on tekkinud troostitu „nokk-kinni-saba-lahti“ tunne.
Adela juttu kuulates tuli väga palju sellest tuttav ette. Ka meie algus oli sarnane: ei olnud tuntust, ei olnud raha, ingliskeelne nimi tekitas inimestes pigem vastuseisu kui toetust, haridussüsteem ei pidanud sedasorti uuendusi vajalikuks ja nii edasi. Meie jää murdus just sõprade tõttu, kes abi pakkusid. Esmalt tulid nad USA-st, hiljem sõbralikest Euroopa riikidest.
Nii hakkasimegi rääkima sellest, mida me saaksime koos teha, et asi paraneks. Ei olnud just vaja palju pingutada, mõtlemaks välja Avatud Eesti Fondi Ida-Ida projekti.
Moldova ja Ida-Ida projekti juures köitis meid mõte, et kasu on kindlasti mõlemapoolne. Moldova püüab projekti abil suurendada ettevõtlushariduse populaarsust, proovida Eesti meetodeid õpetamisel, saab pakkuda oma tegijatele võimaluse väliskontaktideks. Eesti õpilastel, õpetajatel, aga ka ettevõtlushariduse organiseerijatel avardub silmaring. Teistele oma abi pakkudes tuleb ka endal protsessid, programmid ja töömeetodid paremini läbi mõelda. Ühistööle innustas mind ka veendumus, et Moldova organisatsiooni juhid, aga ka õpetajad on oma töös professionaalsed ning meilgi on nendelt paljugi õppida. Vaesus teeb ettevõtliku inimese leidlikuks.
Praeguseks on projekti esimene etapp läbi. Moldovast saabus Eestisse kuueliikmeline delegatsioon: kolm õpilast, kaks õpetajat ja Marina Schlifos Moldova organisatsioonist.
Eestis toimunud rahvusvahelisel õpilaskonverentsil “Crossing Borders in Thinking and Acting”. Samaaegselt õpilaskonverentsiga korraldasime osalevatele õpetajatele aktiivõppe meetodite töötoa, kus esinesid kõikide osalevate riikide õpetajad ja delegatsioonijuhid.
Konverentsil osalemiseks koostasid õpilased kolmeminutilise ettekande säästva arengu idee kohta, mis ületab mistahes piire. Moldova õpilaste ettekanne käsitles õpilasfirmade võimalusi säästva arengu idee toetuseks ning tutvustasid madala omahinnaga nutikat õpilasfirma toodet – vanadest kriitidest tehtud seinakaunistusi.
Leidsime üksmeelselt, et projekt on alanud hästi. Nagu selgus Moldova õpetajate hinnangust, on õpilastel väliskontaktide leidmine isegi kergem kui õpetajatel. Moldova õpetajad ei olnud kumbki üheski välisriigis varem käinud. Ettevõtlust on aga väga raske õpetada, kui võrdlusalus puudub. Seetõttu tekkis plaan järgmisse projekti rohkem õpetajaid kaasata, samas ei saa kõrvale jätta ka õpilasi. Praegu sõltub Moldovas õpilaste maailmanägemise võimalus siiski üksnes vanemate positsioonist ja rahakotist. Meie projekti võeti aga õpilased, kelles nähakse arengupotentsiaali ja kes on juba oma riigis midagi korda saatnud. See on aga teistele hea innustus ja eeskuju. Eestiski hakkas õpilasfirma programm hüppeliselt arenema pärast seda, kui aktiivsemad hakkasid osalema välislaatadel ja parimad said võimaluse Euroopas võistelda.
Moldova õpetajatega arutasime ka õppematerjalide seisu. Eesti saab Moldovaga õppematerjale vahetada, kuna meil on töövihikud ja õpetajate juhendid enamasti ka vene keeles olemas. Projekti käigus oleme juba Moldovasse saatnud oma põhikooli õpilasfirma (minifirma) tööjuhendi. Praegu on vene keelde tõlkimisel gümnaasiumi õpilasfirmade juhendajate abimaterjal.
Projekti esimene etapp süvendas veendumust, et tuleb edasi minna ja kasu on kahepoolne. Veebruaris ootame taas Moldova delegatsiooni, seekord Eesti õpilasfirmade laadal osalema, märtsis toimub Eesti delegatsiooni külaskäik Moldovasse.
Tahaksime väga tulevikus korraldada Eesti ja Moldova õpetajate ühiskoolituse õpilasfirmade loomiseks ja juhendamiseks. Olen kindel, et koolitajad peaksid tulema nii Eestist kui Moldovast. Kasulikke kogemusi on mõlemal pool. Teine õpetajatele suunatud tegevus võiks olla Eesti õpetajate Moldova külastus. Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajad saaksid ise majandusteadmiste poolest rikkamaks ning läbikogetud huvitavat materjali koolitundideks. Kindlasti peaks jätkuma Moldova õpilaste osalemine Eestis toimuval rahvusvahelisel konverentsil ja õpilasfirmade laadal. See aga on kõik veel tulevik.
Tahan rõhutada, et JAA koostöö Ida-Ida projektis ei ole heategevus, vaid normaalne mõlemaid pooli arendav suhtlemine. Sedasorti kontaktid aitavad meil paljuski ületada eelarvamusi ja hoiakuid nagu „Vaene on rumal“, aga ka suhtuda optimistlikumalt meie enda igapäevasesse töösse ja ellu.
Tallinnas, 28. jaanuaril 2009
